Otepäält on kogutud hulganisti toredaid kindakatkeid, üks neist inspireerib mind eriti. Seetõttu olin väga rõõmus kui avanes taas võimalus seda mustrit kududa. Seekord on kindad kindakandja soovil aga hoopis sinistes toonides.
Viide originaalile: https://www.muis.ee/museaalview/476588
Inspiration for those gloves comes from piece of mittens from Otepää: https://www.muis.ee/museaalview/476588
Eeskujuks olid seekord Rannus 1877 aastal kootud käpikud. Algselt pidid minugi varrastelt väljuma käpikud aga kudumise käigus juhtus nii, et mulle need kindad üldse ei meeldinud. Tõenäoliselt oli selle põhjuseks suur sini-valgete kinnaste sügisene doos. Ja kudumise käigus tundsin, et võin nendega rahu teha siis kui koon nad hoopis sõrmikuiks. Taas kord pean tõdema, et oma sisetunnet tuleb uskuda – mida enam sõrmi kinda külge ilmus, seda rohkem nad mulle endale meeldima hakkasid. Ja nüüd pole muud kui – kelgule, kelgule!
Originaalid leiab siit: https://www.muis.ee/museaalview/549724
Originals were knitted in Estonia, Rannu 1877. Can be found here: https://www.muis.ee/museaalview/549724
ERM-i kogudes on lisaks kinnastele ning kindakatketele ka kindakirju. Üks neist meeldib mulle eriti. Vahtralehekirja olen kudunud ka varasemalt ning kahtlustan, et see sõrmikupaar ei jää viimaseks.
Kirja ERM-i kogudest leiad siit: https://www.muis.ee/museaalview/607723
In Estonian National Museum can be found many beautiful mittens, gloves and pieces of old mittens. But also old knittingpatterns. This one, called “mapple leaf pattern” is one of my favorites. I have knitted it before and am quite sure that this is not last pair with this pattern.
Original pattern can be found there: https://www.muis.ee/museaalview/607723
Jälle olen ringiga tagasi Lihula lindudega sõrmikute juures. Seekord neid siiski traditsioonilisteks kinnasteks nimetada ei saa, kuna oma värvivalikult ei ole nad piirkonnale omased. Lihula kinnas peab olema ikka tumesinise ja erkpunasega kootud. Tahtsin aga seekord värvidega mängida ja kudusin hoopis rohekassinisele taustale hallid tuvid.
Lumi oli veel maas kui ma koolis nende kinnaste kudumist alustasin – eeskujuks ERM-i varasalvest vahtra lehe kiri.
Seekord ei ole tegemist koopiakinnastega, küll aga üritasin kududa sõrmikud, mis oleksid iseloomulikud Paistule. Kuna seoses kooliga alustan viimasel ajal väga mitmeid kudumisi kas rongis või koolis ja just nende lõngadega, mis parasjagu kaasas juhtuvad olema siis ei ole ma ise päris rahul nende kinnaste randmeosaga. Oleks võinud olla pisut tumedam – sinise ja tumepunasega midagi ehk. Õnneks võib randmed varrukaisse peita. See väike kiri on üks mu lemmikuid, olen teda palju kudunud ja kindlasti koon tulevikus veel.
Siin nad on – traditsioonilised kindad ja sukad aastast 2018. Arvasin ekslikult, et olen sel aastal kudunud vähem kui eelmisel (2017 kokkuvõtet näeb siit) aga tuleb välja, et tibusid tuleb ikka lugeda. Sel aastal on kindapaare rohkem ja lisaks 2 paari linaseid ja üks tumepruun vikkelsuka paar mu poistele, 4 paari sukki ja 2 väikest Ruhnu vamsat.
Ühed lihtsad hallid sõrmikud, näpuotsaga roosat ja rohelist lisaks.
Nendel kinnastel ei ole konkreetset eeskuju. Kudusin lihtsalt lõngakorvis olevatest värvidest lapilised randmed ja seejärel valisin üsna tükk aega mustrit. Esialne mõte oli kududa valged siniste täpikestega sõrmikud, siis katsetasin rohelisepõhjalist kirja ja lõpuks jäin sama kirja juurde, kuid valisin taustatooniks siiski valge. Said mu enda meelest pisut sellised talvise pruudi kindad.
Mustri eeskujuks on Otepäält pärit kindakatke. Üldse soovitan muisis kindakatkeid vaadata, nende hulgas on palju väga ilusaid ja inspireerivaid kirju ja oleks tore kui neid jälle uuteks kinnasteks kootakse.
Olen juba varemgi kirjutanud, et on mõned kindapaarid, mis on minu meelest väga inspireerivad ja lubavad üsna kergekäeliselt värvikombinatsioonidega mängida. Üks selliseid paare, mis mulle niimoodi mõjub on imekaunis punane käpikupaar Tõstamaalt.
Sel käpikul on tore lihtne ja armas muster, mida on väga mõnus kududa. Kui ma näen talvel kuidas meil nii palju kantakse musti kindaid ja riideid (ma ise olen selles osas lausa paadunud…) siis ma mõtlen just sellistele värvilistele käpikutele – rõõmsalt kirevatele lumehelveste püüdmise kinnastele.
Mina kudusin seekord jälle sõrmikud. Lausa pisut hullult roosad ja sõrmed said roosale taustale roosad täpid – soojuse ja toreduse pärast.
