Kullamaa käpikud 2

Täna saan nüüd rääkida oma väikesest plaanist. Algas ju see aasta kui paljud teevad Eestile tema 100 sünnipäevaks kingitusi. Mõtlesin ka, et bussipeatust ma ehitada ei oska ja ainus asi mille puhul ma juba tunnen, et ma oskan seda päris hästi on kudumine ning et minu kingitus võiks olla seotud seega just kudumisega. Nii sündiski mu pisike plaan – kududa kinnasteks kõik muis.ee Kullamaa kindakatked ja kindad. Need meie kandi kindad on ju üsna lihtsad ja koopiakinnast kudumiseks valides jääb silm ikka enam peatuma Muhu, Mulgimaa või siis näiteks naabrusest pärit Kirbla kinnastele. Müügiks kinnast kududes on ka palju arukam valida ikka punaseid ja siniseid toone, kui pruune. Mulle aga on lambakarva värvid südamelähedased ja ma koon neid rõõmuga.

Et mu plaan lihtsamalt jälgitav oleks, siis paremalt veerust leiab otseviite Kullamaa kinnastele. Tänasega lisandub sinna veel üks paar lambapruuni ja -valgega kootud käpikuid. Muis -i eeskujuks olnud kindakatke on kogutud Kalju külast.

Estonia celebrates this year 100 birthday and many of us are making presents to our contry. So i have a little plan about my birthday present – i will start to knit traditional mittens according Estonian National Museum mittens wich are collected from my contryside Kullamaa. To follow my present i have created new catecory to my blog – Kullamaa. Today i can represent you second pair of Kullamaa mittens, link to originals can you see hier.

DSC_3173DSC_3185DSC_3177

 

Advertisements

Laupäev ja lambad

Seekord lihtsalt üks laupäevane pildipostitus. Järgmisel nädalal saan näidata juba uut kindapaari, pöidlad vajavad veel kudumist. Täna aga lihtsalt mõned pildid niiskest aga ilusast laupäevast ja lammastest.

In this time i will show just some pictures from rainy saturday and sheeps. Next week again new pair of mittens, two thumbs should be finished first.

DSC_3120DSC_3085DSC_3166DSC_3090DSC_3087DSC_3162DSC_3130DSC_3100DSC_3084DSC_3111DSC_3171DSC_3129DSC_3164DSC_3097

2017 kokkuvõte

Uus aasta on küll juba alanud aga teen siiski veel ühe lühikese piltides kokkuvõtte 2017 aasta traditsioonilistest kinnastest. Nende kõrvale mahtus küll muud kudumist ka aga mulle omale kõige südamelähedasem ja kõige enam põnevust pakkuv on siiski just kinnaste kudumine. Kokku sai neid sel aastal vardale ja vardalt maha täpselt 11 paari.

New year is already started, but here are some pictures from traditional gloves and mittens knitted during 2017. Although there were many other knitting projects in previous year, traditional knitting is undeniably my favorite one. Here they are – 11 pairs from 2017.

 

Roositud sõrmikud

Mul juhtub enamasti nii, et kindapaar saab valmis öötundidel kui kõik teised juba magavad. Kudujad ilmselt teavad, kui mõnus on see hetk, kui saab vardale luua uue kindapaari ja kuidas siis ei saa kudumist kuidagi katki jätta, sest iga uus rida on nii põnev. Öösiti aga on väga raske valida lõngu – esiteks ei paista värvid tulevalgel õiget tooni ja teiseks ei saa ju väga krõbistada lõngakottidega ka. Nii läkski siis jälle nii, et valisin lihtsalt lõngad mis parasjagu käepärast lõngakorvis olid ja proovisin neid omavahel sobitada. Oli jälle tahtmine roosida, seekord ilma konkreetse eeskujuta aga üritasin kududa kinda, mis oma värvigammalt sobiks Tarvastu kanti. Joonistsin ruudulisse vihikusse roositud kinnastele iseloomulikke mustreid ja paigutasin need käeseljale, sõrmed jätsin sel korral roosimata.

Tuli selline üsna lihtne kindapaar. 2017 aasta viimane.

2018 aasta kinnastega on mul üks väike plaan, mida alustasin juba 2017 aastal ja 2018 esimesed käpikud varrastele said ka sellest plaanist lähtuvalt aga see on ühe järgmise postituse jutt.

DSC_3077DSC_3073DSC_3075DSC_3071

Eilsed leevikesed ka. Täna hommikul ärkasin lapse sõnade peale – “Emme, õues on lumi!”. Head uut aastat!

DSC_3067

Kullamaa käpikud

Võttis päris kaua aega kuni lõpuks jõudsin kodukanti ja kudusin oma nurga kindad – Kullamaa käpikud. Eeskujuks Kalju külast kogutud “käed puusas” kirjaga kindakatke.

Sinine käpikupaar on tellimustöö ühele meresse kiindunud mehele. Proovisin kududa ankrud kindasse sellisel viisil, mis aitaks aimata, et see mees on pärit just siinselt Läänemere kaldalt

Kuna täna on nii ilus päikesepaisteline ilm siis said aasta viimasel päeval need kaks kindapaari lõpuks koos fotole. Praegu kui seda postitust kirjutan istuvad akna taga päikesepaistelise õunapuu otsas kaks punase kõhuga leevikest. Ilus lõpp aastale!

DSC_3047DSC_3048DSC_3050DSC_3059DSC_3061DSC_3063DSC_3064

Mütsid

Sain jälle ühe mütsi valmis – pruunika, ploomililla, igat tooni täppidega. Mütsikuhi on ka juba üsna hirmuäratav. Igal sügisel mõtlen, et nüüd küll peab mõnele laadale minema aga lõpuks ikka ainult koon… ehk kui tunned, et mõni sellest kuhjast võiks sinu pead soojendada siis kirjuta mulle. Karta on, et see sügis on samasugune kui eelmised ja lõpuks läheb laadamöll minust ikka suure kaarega mööda.

DSC_2701DSC_2702DSC_2704DSC_2706DSC_2708DSC_2714DSC_2715DSC_2717DSC_2718DSC_2719DSC_2720

Tuulutasin kindaid

Vähemalt kord aastas tuleb päev kui kõik oma traditsioonilised kindad kapist välja otsin ja tuulutan. Koos on neid lausa tore vaadata. On vanu olijaid ja uusi tulijaid ja on ka neid keda enam kuhjas ei ole. Mõni tuli ja läks nii kiiresti, et tuulutamisele ja grupipildile ei jõudnudki. Kohe kärmelt kodust minema ja oma elu peale. Mõni ei taha kuhugi minna ja eks on selliseid ka, keda ei taha minema lastagi.

Seekord siis sellised pildid. Järgmisel aastal jälle.

DSC_2693DSC_2678DSC_2684DSC_2681DSC_2689DSC_2692

Mannavaht

Mütsikuhja lisandus veel üks natuke teistmoodi täpimüts. Toonid on seekord eriti leebed ja pisut magusadki – mannavahukarva. Täppidega mütsi üle kuhjates ning pehmeid ja kohevaid lõngu valides üritasin mütsile anda ka mannavahule omast kohevust.

Nüüd vist peaks hoo maha võtma ja mütside vahel kuduma lõpuni ühe kampsuni pooliku varruka.

DSC_2654DSC_2655DSC_1573DSC_2663DSC_2670DSC_2665DSC_2671

 

Jõhvikad

Selle mütsi põhilõngaks on Lana Gatto liivakarva kirju meriino. Nagu ikka alustasin ilma suurema plaanita kudumist ja paari rea järel tundsin, kuidas see lõng meenutab mulle härmas raba ning vajab lisaks jõhvikapunaseid toone. Nii saigi mütsi üsna mitu punast – toore jõhvika roosa, küpse jõhvika punane ja külma saanud ning pisut käärinud jõhvika lilla. Et “rabale” rohkem värve lisada kudusin lisaks peenikest puuvillast pruuni ja samblarohelist.

Müts on veel omanikuta.

DSC_2641DSC_2643DSC_2644DSC_2646

DSC_2642