Kudusin mõni aeg tagasi mõned paarid triibusokke. Lastele need hirmsasti meeldivad. Ma annan neile hommikul ühed sokid jalga ja õhtuks on need ikka ja jälle triibusokkide vastu vahetatud. Mõni triibusokipaar on juba päris ribadekski kantud, need on plaanis mul varsti sääreotsani üles harutada ja uued kannad ja ninad kududa. Seni aga hävitasin jälle oma lõngajupivaru ja kudusin veel ühed väikesed triibusokid. Neid on nii mõnus kududa ka, üks lõng saab otsa ja võid selle südamerahus mõne teise vastu vahetada. Ei ole seda muret, et äkki ei jätku lõngakerast lõpuni, lõpptulemuse toreduse huvides on lausa soovitatav, et ei jätkuks.
Täna kudusin oma parimad ringvardad ribadeks aga õnneks jõudsin eile kaks mütsi valmis kududa. Kolmas jäi nüüd uusi vardaid ootama. Esimene neist mütsidest on väike voodriga lastemüts. Kaaslaseks viimati kootud karupükstele.
Teine on pehme ja mõnus halli karva müts, mille koostises alpaka, siid ja mohäär.
Ja lõpuks üks natuke teistmoodi foto. Kuigi õues on tõeline tuisuilm, on meil toas natuke kevadet. Mulle jõuluks toodud oksad on hiirekõrvus.
Snowstorm outside. Needles and yarns inside. I knitted one new pair striped socks and two new hats.
U N D I I N 