Sain valmis helesinise linase kampsuni. Midagi on selles kudumis sellist, et ma ei jäänud temaga ise päris rahule. Ega ma ei ole linast palju kudunud ka aga kudumine ise mulle üllatusena isegi meeldis, kuigi lõng on sõrme all üsna jäik ja erineb ikka väga mu tavapärastest lemmikutest. Koekirjaks valisin lihtsa ripsi ja õlaosale ning külgedele said kassikäpad. Seljaosa kudusin õige pisut pikema kui esiosa. Katsetan linase kudumist kindlasti veel, tahaksin ikkagi omale ka üht linast suvekudumit – ilmselt pean valima tumedama lõnga, et oleks rohkem minu moodi. See kampsun aga rändas täna ema riidekappi.

Uus kampsun on juba varrastel ja kui ma suurte kudumite puhul, kipun neist kudumise käigus tüdima, siis see mulle väga meeldib. Lõngadeks musta-valge kirju puuvillane ning kaks otsa siidi ja alpakat sisaldavat tumehalli pitsilõnga. Kui linast kampsunit alustasin kaelusest siis seekord otsustasin alustada hoopis alläärest. Seetõttu poolikuid riidepuul rippuvaid pilte ei saagi enne näidata, kui kampsunit ükskord riputada saab. Said siis niisama meeleolupildid – üle hulga aja tuppa paistva päikesega.
* kahtlustusest – mulle tundub, et minule endale ei sobi sellised kampsunid, mida on alustatud kaelusest. Seepärast alustasin sel korral alt üles kudumist. Mulle ei meeldi vist väga, kui õlajoon on nii ümar nagu sel linasel kampsunil. Praeguse plaani järgi koon varrukasuu sel korral sirgelt üles ja varrukas tuleb siis pikendatud õla külge. Eks näis kas see kampsun lõpuks valmis saab ja milline ta sel juhul välja kukub. Plaanid kipuvad ju mu käes enamasti pisut muutuma.




