Traditional gloves and mittens

Ridala käpikute eeskujul

Ega nende kinnaste kohta suurt midagi öelda ei olegi. Tahtsin veel kududa sini-valget kooslust ja valisin seekord eeskujuks Ridalas 1920-ndatel kootud käpikud. On selline ilus, hele ja helge talvine kindapaar, pigem valge kui sinine.

Lisaks sinisele ja valgele, lummavad mind väga ka pruuni ning valge kombinatsioonid, eks need on need rohkem meie nurga värvid ka. Mida enam Lihula poole edasi, seda kirevamaks läheb ja kuigi olen kudunud juba üsna mitmeid punaseid kindaid, tunnen endiselt, et päris seda õiget tunnetust veel käes ei ole. Kisub endiselt nende lihtsamate värvivalikute poole aga ehk peabki nii. Sel ajal kui oma esimesi traditsioonilisi kindaid kudusin, olin kindlas teadmises, et minu üsna noor vanaema neid enam ei kudunud aga mida rohkem ma nüüd muis´i lapanud olen, seda enam olen tundnud mõne pruuni-valge kirja juures, et need on mulle tuttavad, et mu vanal olid ju sellised kindad. Nii, et küllap memme ikka kudus neid meie nurga kirju ka, kõigi muude kaasaegsemate mustrilehes avaldatute vahele. Aga lapsele jäävad ju ikka meelde jänesed ja pardid ja roosad lilled, mitte lihtsad geomeetrilised kirjad ja ometi on ilmselt just need viimased, igapäevakinda kirjad ja värvid mu memme minusse kudunud mu oma teadmata. Sest miks muidu ma neist lahti ei oska lasta ja õigupoolest ei tahagi, nad on minu moodi või pigem olen mina nende moodi.

Aga tänastel piltidel siis Ridala käpikute eeskujul kootud sõrmikupaar.

DSC_2603DSC_2608

DSC_2612DSC_2614

Advertisements

Holstre sõrmikutest inspireeritud

See kindapaar sündis juhuslikult. Mõned lõngad olid eelmistest kudumistest lauale jäänud ja hakkasin ühel õhtul neist sakilist kindarannet kuduma – halli ja roosaga. Hommikul tööle sõites haarasin kapist kaasa tumesinise lõnga, lappasin natuke omale telefoni salvestatud lemmikkinnaste pilte ja muster oligi olemas. Inspiratsiooniks sel korral imekaunis sõrmikupaar Holstrest. Originaali puhul võlus mind esmakordselt tegelikult just kindaranne, mida minu kinnastel nüüd pole, sest ma ei plaaninud alguses ju üldse neid kindaid kududa. Aga mustrit soovitan väga – sel on selline rütm, et väga mugav on kududa ja annab nii palju võimalusi erinevate toonidega mängida.

Ja üks kummaline asi oli nende kinnastega veel. Muidu ma ju koon enamasti käpikute aintel sõrmikuid aga sel korral oleksin peaaegu kudunud käpikud. Sest minu meelest oleks sellised käpikud jube toredad (kahtlustan, et natuke olid selles plaanis süüdi ka lumised ja külmad käpikuilmad, mille ajale just mu kudumine sattus). Siis aga sain endast võitu ja leidsin, et peab ikka ühed üleni ühe mustriga sõrmikud kuduma, muidu ma kipun ju sõrmekirjana väiksemat mustrit kasutama.

dsc_0340dsc_0345dsc_0348dsc_0256dsc_0351dsc_0353

Rõngu käpikuist inspireeritult

Mul on mõned kindapaarid, mida ma ikka ja jälle Muis-is piilumas käin ja mis mind tohutult inspireerivad. Üks selline ammune lemmik on räbaldunud Rõngu käpikupaar. Peale jõule otsustasin, et nüüd lõpuks on see aeg käes, kui koon need kindad. Aga oh õudust, vaatamata kogu mu tohutule lõngavarule, oli lillat sobivat tooni liiga vähe. Ma olin kohe lausa õnnetu seal oma lõngakapi ees istudes ja just sel hetkel kukkus riiulilt maha üks sinine lõngatokk. Täiesti valet värvi sinine, mida ma seni polnud osanud õieti kuhugi kududa, mõneks täpiks ainult vahel. Ja kuna mul oli endast kahju siis mul hakkas sellest sinisest lõngatokist ka kahju ja kudusingi ta sõrmikusse. Lillad Rõngud ootavad nüüd oma aega edasi, küll ma nad ära koon, nagunii ei saa neid muul viisil peast.

Sõrmikud on omanikuta, kui tunned, et nad on Sinu omad siis kirjuta mulle.

dsc_0042dsc_0043dsc_0057dsc_0038

 

Paistu sõrmikud

Konkreetset eeskuju neil sõrmikutel ei ole. Tundsin lihtsalt ühel päeval nii vastupandamatut vajadust kududa punased sõrmikud, et läksin lõuna ajal poodi ja ostsin vihi punast lõnga. Ja kuna kõige ilusamad punased kindad on minu meelest pärit Paistu kandist siis kasutasin sellele piirkonnale iseloomulikku kindakirja.

dsc_9972dsc_9967dsc_9964dsc_9977

Save