WIP

Kulgemine

Mõtlen siin, et mis sobiks kõige paremini iseloomustama nende Ruhnu sõrmikute kudumist. See on nagu vaikne ja rahulik metsateed mööda kulgemine, kus jalg ei tõusegi jooksma. Või siis hoopis justkui hea raamat, mida ei raatsigi kiiresti läbi lugeda. Kudusin eile öösel lõpuni hoopis ühe pooliku Paistu käpiku, täna mekutasin jälle rukkililledega.

Undiin by Kristi Everst