Määratlemata

Lihula sõrmikutest inspireeritul

Jälle olen ringiga tagasi Lihula lindudega sõrmikute juures. Seekord neid siiski traditsioonilisteks kinnasteks nimetada ei saa, kuna oma värvivalikult ei ole nad piirkonnale omased. Lihula kinnas peab olema ikka tumesinise ja erkpunasega kootud. Tahtsin aga seekord värvidega mängida ja kudusin hoopis rohekassinisele taustale hallid tuvid.

DSC_6512DSC_6502DSC_6513

Advertisements

2018 kokkuvõte

Siin nad on – traditsioonilised kindad ja sukad aastast 2018. Arvasin ekslikult, et olen sel aastal kudunud vähem kui eelmisel (2017 kokkuvõtet näeb siit) aga tuleb välja, et tibusid tuleb ikka lugeda. Sel aastal on kindapaare rohkem ja lisaks 2 paari linaseid ja üks tumepruun vikkelsuka paar mu poistele, 4 paari sukki ja 2 väikest Ruhnu vamsat.

 

Roosad sõrmikud

Olen juba varemgi kirjutanud, et on mõned kindapaarid, mis on minu meelest väga inspireerivad ja lubavad üsna kergekäeliselt värvikombinatsioonidega mängida. Üks selliseid paare, mis mulle niimoodi mõjub on imekaunis punane käpikupaar Tõstamaalt.

Sel käpikul on tore lihtne ja armas muster, mida on väga mõnus kududa. Kui ma näen talvel kuidas meil nii palju kantakse musti kindaid ja riideid (ma ise olen selles osas lausa paadunud…) siis ma mõtlen just sellistele värvilistele käpikutele – rõõmsalt kirevatele lumehelveste püüdmise kinnastele.

Mina kudusin seekord jälle sõrmikud. Lausa pisut hullult roosad ja sõrmed said roosale taustale roosad täpid – soojuse ja toreduse pärast.

DSC_5758DSC_5760DSC_5761DSC_5765DSC_5770DSC_5782

Läänemaa sõrmikud

Sel sõrmikupaaril konkreetne eeskuju puudub. Värvisin kevadel neolõnga ning püüdsin sellest kududa lihtsalt ühe Läänemaale iseloomuliku kindapaari. Nägin seda kinnast kududes päris palju vaeva. Harutasin neli korda, enne kui lõpuks värvi- ja mustrikombinatsiooniga rahule jäin.

Hall kampsun kinnaste taustal on ka juba paar nädalat valmis aga pole leidnud aega teda korralikult pildile püüda. Kudusin hästi lihtsas koes, kõrgema kaeluse ja kolmveerand-varrukatega. Sellise mida jahedamal suveõhtul või varasügisel jaki asemel kanda.

DSC_5528DSC_5533DSC_5534DSC_5542 - Copy

Teadmata kindad

Muis´i kogudes on päris palju ilusaid kindaid, mille täpne päritolu on teadmata. Minu sõrmikute kiri on sel korral ühelt selliselt teadmata kindapaarilt. Koopiatega aga ei ole tegemist sel lihtsal põhjusel, et mul oli esialgu plaan kududa hoopis ühed teised sõrmikud, ainult ära muudetud värvidega, sest tahtsin kududa pruunipõhjalist kinnast. Aga kuidagi ei klappinud mu silmale see muster pruunina ja nii ma siis võtsingi jälle ette oma kindakirjade albumi ja just see teadmata kindapaari ilus lihtne kiri tundus olevat õige. Pean ütlema, et mulle endale meeldib sel korral triibulise randmega kinnas isegi rohkem kui eeskujuks olnud originaal. Selline koera saba kergitamine siis seekord.

Kaksikutest ka üks foto.

DSC_3983DSC_3987 - CopyDSC_3932DSC_3984DSC_3979

Mannavaht

Mütsikuhja lisandus veel üks natuke teistmoodi täpimüts. Toonid on seekord eriti leebed ja pisut magusadki – mannavahukarva. Täppidega mütsi üle kuhjates ning pehmeid ja kohevaid lõngu valides üritasin mütsile anda ka mannavahule omast kohevust.

Nüüd vist peaks hoo maha võtma ja mütside vahel kuduma lõpuni ühe kampsuni pooliku varruka.

DSC_2654DSC_2655DSC_1573DSC_2663DSC_2670DSC_2665DSC_2671

 

Lumekaku sõrmikud

Kui need sõrmikud veel vardal olid siis mu mees ütles, et need on lumekaku sõrmikud. Nüüd meenutavad mulle endalegi selle täpilise rüüga kakku. Ja kujutlen, kui tore oleks neid lumises ja vaikses metsas kanda. Aga päriselt on praegu veel sügis, üsna roheline sügis, veel üsna roheliste õunte ja ajutiselt ka lakkamatu halli vihmakardinaga.

DSC_2477DSC_2486DSC_2481

 

Inspiratsioon

Kevadetoonid – roosa ja mahe roheline. Hall? Kas hall on kevadevärv? Pajuutuhall.

joonistus

Meie kõige võrratumat värvi kirjul utel on tall. Must. Utt ise oli ka noorena must aga ütle sa nüüd mis värvi ta just täpselt on.

DSC_6497Tänavusest pesamunast veel pilti pole, olgu siis eelmise kevade oma.

DSC_6487