Määratlemata

Mannavaht

Mütsikuhja lisandus veel üks natuke teistmoodi täpimüts. Toonid on seekord eriti leebed ja pisut magusadki – mannavahukarva. Täppidega mütsi üle kuhjates ning pehmeid ja kohevaid lõngu valides üritasin mütsile anda ka mannavahule omast kohevust.

Nüüd vist peaks hoo maha võtma ja mütside vahel kuduma lõpuni ühe kampsuni pooliku varruka.

DSC_2654DSC_2655DSC_1573DSC_2663DSC_2670DSC_2665DSC_2671

 

Advertisements

Lumekaku sõrmikud

Kui need sõrmikud veel vardal olid siis mu mees ütles, et need on lumekaku sõrmikud. Nüüd meenutavad mulle endalegi selle täpilise rüüga kakku. Ja kujutlen, kui tore oleks neid lumises ja vaikses metsas kanda. Aga päriselt on praegu veel sügis, üsna roheline sügis, veel üsna roheliste õunte ja ajutiselt ka lakkamatu halli vihmakardinaga.

DSC_2477DSC_2486DSC_2481

 

Inspiratsioon

Kevadetoonid – roosa ja mahe roheline. Hall? Kas hall on kevadevärv? Pajuutuhall.

joonistus

Meie kõige võrratumat värvi kirjul utel on tall. Must. Utt ise oli ka noorena must aga ütle sa nüüd mis värvi ta just täpselt on.

DSC_6497Tänavusest pesamunast veel pilti pole, olgu siis eelmise kevade oma.

DSC_6487

 

Kassikäpad 2

Teine kassikäppadega õlasall on pehme, kerge ja soe. Kootud tõelisele gurmaansetest Lamana lõngadest – sallis on koos kaks lõnga alpaka ja mohäär.

Ma ise olen eriti võlutud sellest värvitoonist – ei ole ta ei hall ega lilla ja ometi on temas mõlema värvi parimad omadused. Värv ise justkui lisab sallile veel mõnu juurdegi.

Sall on omanikuta, soovi korral jäta mulle sõnum.

Saadaval e-poes / available in my etsy shop: https://www.etsy.com/listing/459183664/lace-shawl?ref=shop_home_active_1

DSC_8500DSC_8526DSC_8493DSC_8504DSC_8531DSC_8506DSC_8509DSC_8527DSC_8496

 

Save

Tarvastu sõrmikud

Juba pea aasta oli mind “häirinud” see vana ja kaunis räbaldunud Tarvastu sõrmik.
Kuidagi läks aga nii, et ikka ja jälle sai varrastele mõni muu kindapaar. Nüüd lõpuks olen painajast mõneks ajaks vaba. Värviinspiratsiooni sain sel korral hoopis ühelt teiselt Viljandimaa roositud sõrmikult.

Mind võlus selle kinda puhul, et ta pole roositud aga muster on selline, et justkui nagu natuke oleks. Vähemalt minul on selline tunne, et kui ma ei oleks viitsinud roositud kinnast kududa siis ma oleksin kudunud midagi taolist.

Ma pisut kahtlustan, et äkki koon seda kinnast kunagi veel, originaali värvides. Eks näis.

Ps. tähelepanelik silm kindlasti märkas, et väikesele sõrmele sai mustritriipu vaid üks. Põhjus lihtne – lõng 8/2 ja väike käsi.

DSC_6007