Author: Kristi

2018 kokkuvõte

Siin nad on – traditsioonilised kindad ja sukad aastast 2018. Arvasin ekslikult, et olen sel aastal kudunud vähem kui eelmisel (2017 kokkuvõtet näeb siit) aga tuleb välja, et tibusid tuleb ikka lugeda. Sel aastal on kindapaare rohkem ja lisaks 2 paari linaseid ja üks tumepruun vikkelsuka paar mu poistele, 4 paari sukki ja 2 väikest Ruhnu vamsat.

 

Advertisements

Lapilise randmega sõrmikud

Nendel  kinnastel ei ole konkreetset eeskuju. Kudusin lihtsalt lõngakorvis olevatest värvidest lapilised randmed ja seejärel valisin üsna tükk aega mustrit. Esialne mõte oli kududa valged siniste täpikestega sõrmikud, siis katsetasin rohelisepõhjalist kirja ja lõpuks jäin sama kirja juurde, kuid valisin taustatooniks siiski valge. Said mu enda meelest pisut sellised talvise pruudi kindad.

Mustri eeskujuks on Otepäält pärit kindakatke. Üldse soovitan muisis kindakatkeid vaadata, nende hulgas on palju väga ilusaid ja inspireerivaid kirju ja oleks tore kui neid jälle uuteks kinnasteks kootakse.

DSC_5787DSC_5792DSC_5798DSC_5802

Roosad sõrmikud

Olen juba varemgi kirjutanud, et on mõned kindapaarid, mis on minu meelest väga inspireerivad ja lubavad üsna kergekäeliselt värvikombinatsioonidega mängida. Üks selliseid paare, mis mulle niimoodi mõjub on imekaunis punane käpikupaar Tõstamaalt.

Sel käpikul on tore lihtne ja armas muster, mida on väga mõnus kududa. Kui ma näen talvel kuidas meil nii palju kantakse musti kindaid ja riideid (ma ise olen selles osas lausa paadunud…) siis ma mõtlen just sellistele värvilistele käpikutele – rõõmsalt kirevatele lumehelveste püüdmise kinnastele.

Mina kudusin seekord jälle sõrmikud. Lausa pisut hullult roosad ja sõrmed said roosale taustale roosad täpid – soojuse ja toreduse pärast.

DSC_5758DSC_5760DSC_5761DSC_5765DSC_5770DSC_5782

Läänemaa sõrmikud

Sel sõrmikupaaril konkreetne eeskuju puudub. Värvisin kevadel neolõnga ning püüdsin sellest kududa lihtsalt ühe Läänemaale iseloomuliku kindapaari. Nägin seda kinnast kududes päris palju vaeva. Harutasin neli korda, enne kui lõpuks värvi- ja mustrikombinatsiooniga rahule jäin.

Hall kampsun kinnaste taustal on ka juba paar nädalat valmis aga pole leidnud aega teda korralikult pildile püüda. Kudusin hästi lihtsas koes, kõrgema kaeluse ja kolmveerand-varrukatega. Sellise mida jahedamal suveõhtul või varasügisel jaki asemel kanda.

DSC_5528DSC_5533DSC_5534DSC_5542 - Copy

Teadmata kindad

Muis´i kogudes on päris palju ilusaid kindaid, mille täpne päritolu on teadmata. Minu sõrmikute kiri on sel korral ühelt selliselt teadmata kindapaarilt. Koopiatega aga ei ole tegemist sel lihtsal põhjusel, et mul oli esialgu plaan kududa hoopis ühed teised sõrmikud, ainult ära muudetud värvidega, sest tahtsin kududa pruunipõhjalist kinnast. Aga kuidagi ei klappinud mu silmale see muster pruunina ja nii ma siis võtsingi jälle ette oma kindakirjade albumi ja just see teadmata kindapaari ilus lihtne kiri tundus olevat õige. Pean ütlema, et mulle endale meeldib sel korral triibulise randmega kinnas isegi rohkem kui eeskujuks olnud originaal. Selline koera saba kergitamine siis seekord.

Kaksikutest ka üks foto.

DSC_3983DSC_3987 - CopyDSC_3932DSC_3984DSC_3979

Muhumoodi sõrmikud

Sellised nad said. Muhu sõrmikuteks neid päris nimetada ei saa, roheline põhilõng on küll 10/2 aga ülejäänud kõik tavalised 8/2 maavillased ja silmuseid varrastel oli ka oluliselt vähem, kui õigetel Muhu sõrmikutel. Üldmuljelt aga soovisin ikka kududa kindad, mis annaks vähemalt eemaltki aimu, millise piirkonna eeskujul nad loodud on. Esimest korda katsetasin heegeldatud randmeid, heegeldasin otse kinda külge. Vist natuke valesti aga üles ei hakanud harutama, sest mulle ju meeldib kui kinnastes on natuke “vigu” ka sees ja seda enam, kui tegemist on esmakordse tööga. Pesakast on mu poiste tänahommikune käsitöö, sobis nii hästi kindalinnukeste kõrvale.

DSC_3910DSC_3915DSC_3924DSC_3922DSC_3927

Linnud. Lihulast.

Jälle linnud. Jälle Lihulast. Aga natuke ikka teistmoodi kui varasematel sõrmikutel. Eeskujuks Lihula kloostris 1900 aastal kootud sõrmikud. Punased linnud on originaalkinnastelt aga tahtsin seekord kinnastesse lisada rohkem särtsu ja nii said käeseljale rohelised kaheksakannad – need näppasin ühelt teiselt Lihula sõrmikult, mis mulle samuti väga meeldib. Mängisin sel korral ka natuke julgemalt värvidega ja kasutasin ühe punase asemel kolme erinevat tooni, isegi erineva käe linnud on natuke teist karva aga ega pole ju looduseski kahe leevikese kõht täpselt sama tooni punane. Vist?

Esimene beebi ka kindapiltide vahele. Ja kui hoolega vaatate siis ühel pildil on lumi täis tipitud päris lindude jälgi.

DSC_3622DSC_3631DSC_3591DSC_3646DSC_3623DSC_3639