Läänemaa sõrmikud

Sel sõrmikupaaril konkreetne eeskuju puudub. Värvisin kevadel neolõnga ning püüdsin sellest kududa lihtsalt ühe Läänemaale iseloomuliku kindapaari. Nägin seda kinnast kududes päris palju vaeva. Harutasin neli korda, enne kui lõpuks värvi- ja mustrikombinatsiooniga rahule jäin.

Hall kampsun kinnaste taustal on ka juba paar nädalat valmis aga pole leidnud aega teda korralikult pildile püüda. Kudusin hästi lihtsas koes, kõrgema kaeluse ja kolmveerand-varrukatega. Sellise mida jahedamal suveõhtul või varasügisel jaki asemel kanda.

Teadmata kindad

Muis´i kogudes on päris palju ilusaid kindaid, mille täpne päritolu on teadmata. Minu sõrmikute kiri on sel korral ühelt selliselt teadmata kindapaarilt. Koopiatega aga ei ole tegemist sel lihtsal põhjusel, et mul oli esialgu plaan kududa hoopis ühed teised sõrmikud, ainult ära muudetud värvidega, sest tahtsin kududa pruunipõhjalist kinnast. Aga kuidagi ei klappinud mu silmale see muster pruunina ja nii ma siis võtsingi jälle ette oma kindakirjade albumi ja just see teadmata kindapaari ilus lihtne kiri tundus olevat õige. Pean ütlema, et mulle endale meeldib sel korral triibulise randmega kinnas isegi rohkem kui eeskujuks olnud originaal. Selline koera saba kergitamine siis seekord.

Kaksikutest ka üks foto.

5 korda Lihula

Mu oma mälu värskendamiseks üks Lihula kindapaaride pildipostitus. Sarnased ja erinevad.

Muhumoodi sõrmikud

Sellised nad said. Muhu sõrmikuteks neid päris nimetada ei saa, roheline põhilõng on küll 10/2 aga ülejäänud kõik tavalised 8/2 maavillased ja silmuseid varrastel oli ka oluliselt vähem, kui õigetel Muhu sõrmikutel. Üldmuljelt aga soovisin ikka kududa kindad, mis annaks vähemalt eemaltki aimu, millise piirkonna eeskujul nad loodud on. Esimest korda katsetasin heegeldatud randmeid, heegeldasin otse kinda külge. Vist natuke valesti aga üles ei hakanud harutama, sest mulle ju meeldib kui kinnastes on natuke “vigu” ka sees ja seda enam, kui tegemist on esmakordse tööga. Pesakast on mu poiste tänahommikune käsitöö, sobis nii hästi kindalinnukeste kõrvale.

Punaste lindudega Lihula sõrmikud

Mu viies paar Lihula sõrmikuid. Seekord punaste lindudega. Ja eriline on seekordne paar selle poolest, et enne veel kui nad oma kauni Lihula juurtega kandjani jõuavad käisid nad äsja vardalt maha kootuna täna hommikul Lihula mõisas. Fotodel veel mõned Matsalu lahe luiged ja esimesed lumikellukesed.

Linnud. Lihulast.

Jälle linnud. Jälle Lihulast. Aga natuke ikka teistmoodi kui varasematel sõrmikutel. Eeskujuks Lihula kloostris 1900 aastal kootud sõrmikud. Punased linnud on originaalkinnastelt aga tahtsin seekord kinnastesse lisada rohkem särtsu ja nii said käeseljale rohelised kaheksakannad – need näppasin ühelt teiselt Lihula sõrmikult, mis mulle samuti väga meeldib. Mängisin sel korral ka natuke julgemalt värvidega ja kasutasin ühe punase asemel kolme erinevat tooni, isegi erineva käe linnud on natuke teist karva aga ega pole ju looduseski kahe leevikese kõht täpselt sama tooni punane. Vist?

Esimene beebi ka kindapiltide vahele. Ja kui hoolega vaatate siis ühel pildil on lumi täis tipitud päris lindude jälgi.

Märjamaa käpikud

Mu Kullamaa kinnaste projektis on väike paus. Kudusin ju vahepeal ühed roheliste lindudega Lihula sõrmikud, praegu on varrastel Lihula ainelised sõrmikud ja ka järgmine paar saab olema lindudega. Märtsi alguses aga käisin esimest korda ERM-is, rahvarõivanäitusel kuhu ammu igatsesin ja muidugi kudujale lausa kohustuslikul sukaraamatu esitlusel. Tartus meeldib mulle alati väga, ERM-i tahan minna varsti uuesti – rahvarõiva näitust tahaks veel näha ja üldse jäi aega napiks. No ja sukaraamatut olen lapanud pea üle õhtu. Tartusse sõites aga alustasin rongis Märjamaa käpikute kudumist ja mida rohkem ma neid kudusin, seda armsamaks see paar mulle sai ja nii võtsingi nad lõpuks endale. Originaal on kootud 1930-40-ndatel.

Simple, but lovely mittens from Märjamaa. Originals were knitted in 1930-40.

Lihula sõrmikud / Gloves from Lihula

Ilmselt ei vaidle mitte keegi vastu, et Lihula sõrmikud võidavad juba esmakohtumisel südame ja jäävad painama seni, kuni varrastele saavad. Need erksates toonides kindad lihtsalt on nii pilkupüüdvad ja samas armsad. Kannan ise ka juba mitmendat talve punaste lindudega kindaid.

Tänase paari eeskujuks on 1911 aastal kootud sõrmikud. Minu jaoks on siiani alati suur väljakutse leida kindasse just see õige roheline toon. Eelmisel korral roheliste lindudega sõrmikuid kududes said kindad pisut leebemates toonides, sel korral kasutasin originaalile lähedasemat kollast.

Today i can represend you pair of gloves from Lihula. This time i knitted them with green birds. Originals were knitted in 1911.

Kullamaa käpikud 4

Kui õues on lumi ja suvi on veel kaugel siis võib kududa “maasikakirjaga” käpikuid. Eeskujuks kindatükike, mis on kogutud Kalju külast, Uustalu talust. Valmistamise aasta jääb muis´i järgi vahelmikku 1900-1961. Ma ise kahtlustan natuke, et pigem nende märgitud aastate lõpupoolele. Mul on kuskil mälusopis äratundmine, et olen sarnast kinnast kunagi lapsena oma memme varrastel näinud. Aga kindad meeldivad mulle endale väga, ilmselt ka seetõttu, et armastan väga musta värvi. Värvid valisin oma lõngatagavaradest ja said pisut leebemat tooni kui originaalkinnastel.

Kuna praegu on nii ilusad lumised ilmad, siis lihtsalt pidin siia riputama ka ühe nö untsu läinud lumise pildi. Käpikutelt lund maha raputada on tõeline luksus!

My little birthday present project is progressing – there is 4 pair mittens of Kullamaa. Originals were knitted in Kalju willage 1900-1961 and pattern is called “strawberry pattern”. So if you miss summer – it is great to knit strawberrys to mittens. But we have so beautiful winterdays in Estonia – white snow everywere and even few hours of sun in the weekend. Im not missing summer, not yet, maybe in the beggining of March?

Kullamaa käpikud 3

Kolmas Kullamaa kihelkonna käpikupaar on kootud ühe Jõgisoo külast, Kaarli talust kogutud paigatud kinda järgi. Originaal on kootud küll 1951 aastal aga on Kullamaa kihelkonnale iseloomulik – punased ja mustad kirjakorrad vaheldumisi. Muster on väga mõnus kududa, jääb hästi meelde ja kudumine edeneb kiirelt. Selle kindapaariga sain üle tõrksusest nende nö triibuliste kinnaste vastu, mida ma varasemalt kududa ei ole tahtnud. Tundusid mulle kuidagi liiga kirjud fotodel aga valmis kindana meeldivad tegelikult hoopis rohkem.

Im happy to show you third pair mittens from Kullamaa. Originals were knitted on 1951 and are representative in this area of Estonia – geometric pattern knitted with red and black yarns. Actually – i have not liked this kind of mittens very much and have´nt knitted them before. They looked too multicolored to me in the photos, but now when i knitted first pair of them i should admit, that pattern is easy to follow and mittens really are much more beautiful than in pictures.