Helme ristikirjaga sõrmikud

Minust on vist vaikselt saamas kindafriik. Loodetavasti heas mõttes. Mingil põhjusel on järjest enam ja enam raske kududa sedasorti kirju valedes värvides.

Sellesse alpaka lõngast kindapaari kudusin Helme ristikirja. Unesegase peaga tegin ühe vea ja kudusin pöidla kindaga sama kirja, kuigi ülejäänud sõrmekiri oli hoopis teistsugune. Mees ei lubanud üles ka harutada, pidavat just toredam olema. Ma siis ei harutanud. Kuna mul endal on väga raske nimetada neid kindaid traditsioonilisteks kinnasteks – lõng on vale, värvid on valed, siis vast võib pöial ka vale olla. On pigem seekord sellised lihtsalt toredad ja soojad talvised sõrmikud Helme ristikirjas. Pehmed kui pai.

dsc_9831

dsc_9830

Patentkoes mütsid

Pruunide ja hallide kõrval tahan talviti kududa ka mahedaid roosasid, rohekaid, siniseid.

Nädalavahetusel kudusin kaks erinevates patentkudedes mütsi – beezi kõrval domineerib ühes mahe sinine, teises kahvatu roheline.

dsc_9783dsc_9796

dsc_9794dsc_9797

Talv!

Ahi köeb. Hommikul on köök täis lumise päeva helget valgust. Lapsed paluvad pudrutaldriku kõrvale valgesse kruusi valget piima. Küünalde süütamine hommikul on täiesti normaalne. Tihane saputab end puuladvas kohevamaks ja naabrikass käib kikivarvul. Käsi otsib iseenesest lõngakotist välja sügisel pooleli jäänud valge salli. On talv! Küll ma ootasin teda – lumepalliaega.