Rõngu käpikuist inspireeritult

Mul on mõned kindapaarid, mida ma ikka ja jälle Muis-is piilumas käin ja mis mind tohutult inspireerivad. Üks selline ammune lemmik on räbaldunud Rõngu käpikupaar. Peale jõule otsustasin, et nüüd lõpuks on see aeg käes, kui koon need kindad. Aga oh õudust, vaatamata kogu mu tohutule lõngavarule, oli lillat sobivat tooni liiga vähe. Ma olin kohe lausa õnnetu seal oma lõngakapi ees istudes ja just sel hetkel kukkus riiulilt maha üks sinine lõngatokk. Täiesti valet värvi sinine, mida ma seni polnud osanud õieti kuhugi kududa, mõneks täpiks ainult vahel. Ja kuna mul oli endast kahju siis mul hakkas sellest sinisest lõngatokist ka kahju ja kudusingi ta sõrmikusse. Lillad Rõngud ootavad nüüd oma aega edasi, küll ma nad ära koon, nagunii ei saa neid muul viisil peast.

Sõrmikud on omanikuta, kui tunned, et nad on Sinu omad siis kirjuta mulle.

dsc_0042dsc_0043dsc_0057dsc_0038

 

Paistu sõrmikud

Konkreetset eeskuju neil sõrmikutel ei ole. Tundsin lihtsalt ühel päeval nii vastupandamatut vajadust kududa punased sõrmikud, et läksin lõuna ajal poodi ja ostsin vihi punast lõnga. Ja kuna kõige ilusamad punased kindad on minu meelest pärit Paistu kandist siis kasutasin sellele piirkonnale iseloomulikku kindakirja.

dsc_9972dsc_9967dsc_9964dsc_9977

Save

Helme ristikirjaga sõrmikud

Minust on vist vaikselt saamas kindafriik. Loodetavasti heas mõttes. Mingil põhjusel on järjest enam ja enam raske kududa sedasorti kirju valedes värvides.

Sellesse alpaka lõngast kindapaari kudusin Helme ristikirja. Unesegase peaga tegin ühe vea ja kudusin pöidla kindaga sama kirja, kuigi ülejäänud sõrmekiri oli hoopis teistsugune. Mees ei lubanud üles ka harutada, pidavat just toredam olema. Ma siis ei harutanud. Kuna mul endal on väga raske nimetada neid kindaid traditsioonilisteks kinnasteks – lõng on vale, värvid on valed, siis vast võib pöial ka vale olla. On pigem seekord sellised lihtsalt toredad ja soojad talvised sõrmikud Helme ristikirjas. Pehmed kui pai.

dsc_9831

dsc_9830